Jõgeva Lastemuusikakool avati 1. augustil 1957. Kooli algust on meenutanud kooli 10. aastapäeval viiuliõpetaja Adalbert Eljand:

„…olin oma pojale Ülevile viiulimängu õpetanud, nii et ta võis juba koolipeol esineda. Lastevanematele meeldis väga, et väike poiss nõnda kenasti mängida oskab. Mõnedki oleksid tahtnud lasta oma lastel muusikat õppida, aga Jõgeval ei olnud muusikakooli. Et tolleaegne rajooni täitevkomitee esimees oli samuti muusikakooli asutamisest huvitatud, võttis ta asjaajamise enda kätte.“

Õpetaja Eljandile tehti siis ülesandeks kindlustada kooli avamiseks vajalikud 50 õpilast. Luba kooli avamiseks saadi ning Tallinnast suunati kooli direktoriks Elvi Mitt (Kotkas). Kuu ajaga suutis noor direktor leida esimesed õpetajad: viiuli erialal Adalbert Eljand, klaveri erialal Jüri Pastarus ja Lembit Tiivas ning akordioni erialal Taimi Vasser ja Valter Haak. Elvi Kotkasele jäid muusikateoreetilised ained. Kahekümne üheksa aasta jooksul kujunes temast mitte ainult muusikakooli tegevuse suunaja, vaid ka vaimsuse kujundaja ja hingeharija nii koolis kui ka väljaspool seda.

51 õpilasega alustati tööd Jõgeva apteegile kuulunud hoone teisel korrusel. Aasta hiljem asuti kahest korterist koosnevasse elamusse Kingissepa (Suur) tn. 12, millel valmis juurdeehitus 1960. aastal., alumine korrus läks raamatukaupluse ja ülemine muusikakooli käsutusse. Järgmisel aastal avati ka puhkpilliklass, kuid see sai elujõu 1964. aastal, kui tööle tuli Ilmar Lääne. Nii elati 1992 aastani. Siis sai maja põhjalikult rekonstrueeritud ning muusikaõpinguteks kohandatud. Pärast Elvi Kotkast juhtis kümme aastat kooli Enno Heinmaa, seejärel oli aasta direktoriks Marina Vou.

Enamik õpilastest on koolist kaasa võtnud armastuse muusika vastu, mis on aidanud neid nii igapäevaelus kui töös.  Mitmed siin alghariduse saanuist on omandanud hiljem muusikalise kesk- või kõrghariduse. Kooli igast lennust on võrsunud neid, kes praegu on muusikamaailmas tegevad õpetajatena, interpreetidena, muusikateadlastena jne. Eesti muusikaelus on tuntud Heiki Kalaus, Vello Sakkos, Olavi Sild, Valter Jürgenson, Endel Nõgene, Margit Peil, Raul Vaigla, Kalle ja Indrek Tetsmann, Raul Rink, Tiit Käosaar, Alo Mattiisen, Hele Kõre ja paljud teised. Jõgeva Muusikakooli lõputunnistuse nr. 1 on saanud muusikateadlane Ene Pilliroog. Tänaseks on lõpetanud nelikümmend seitse lendu ja välja antud 458 lõputunnistust.

Läbi aegade on kool olnud linna kultuuri- ja muusikaelu keskuseks. Lisaks oma õpilaste esinemistele annavad siin kontserte ka paljud eesti professionaalsed muusikud. Jõgeva linnal on hea koostöö Eesti Kontserdiga, kelle  ansamblitele ja solistidele on Jõgeva Muusikakooli saal saanud juba tuttavaks  esinemispaigaks. Jõgeva Muusikakooli õpetajad on ikka olnud linna tuntumate muusikakollektiivide juhid või neis osalejad – olgu tegu siis kooride, ansamblite või orkestritega. Olulist rolli mängivad ka kooli vilistlased, kelledest kaks töötab tänases muusikakoolis õpetajatena. Vilistlasi jagub ka kõigisse linna muusikakollektiividesse. 2008 aasta sügisest liideti muusikakooliga endine Jõgeva Kultuurikeskuse huvialakool, mille tulemusena laienesid kooli võimalused pakkuda erineval tasemel õpet. Koolis töötab põhiõppe osakond, mille eesmärgiks on ette valmistada õpilasi professionaalse muusikahariduse õppeks. Huviõppe osakonna ülesandeks on kujundada positiivset suhtumist muusikalisse tegevusse ning arendada muusikalist maitset ja esinemisoskust, julgustada õppureid end vabalt ja loovalt väljendama. Lisaks instrumendiõppele on soovijatel võimalik osaleda laulu- ja tantsuõppes. Koolis tegutsevad ka mudilaskoor, rahvamuusikaansambel ja puhkpilliorkester.